Lapse peenmotoorikat saab arendada tegevusterapeut
Lapse käeline ehk peenmotoorika areng algab juba imikueas kui laps püüab esemeid haarata. Käeliste oskuste arengus on kõige olulisemad lapse esimesed eluaastad. Enamus peenmotoorika oskuseid peaks laps omandama seitsmendaks-kaheksandaks eluaastaks kui on koolimineku aeg.
Käelisi oskuseid vajavad ja kasutavad lapsed kõikides igapäevastes tegevustes nagu söömisel ja joomisel, hammaste pesul, klotsidega mängimisel kui ka keerulisemates tegevustes nagu joonistamisel, kirjutamisel, meisterdamisel, jalanõudel paelte sidumisel.
Peenmotoorsete oskuste omandamine annab lastele suurema iseseisvuse igapäevastes tegevustes ning mängimisel ja toetab hakkama saamist õppetööl. Igapäevaseks eluks vajalike käeliste oskuste omandamine annab lapsele enesekindluse tegevustega hakkama saamiseks.
Lapsed, kellel on mahajäämus käelises arengus esinevad tihti ka kõne probleemid. Peenmotoorika arendamine toetab lapse kõne ja lugemisoskuse arendamist kuna kõne- ja motoorikakeskus asuvad meie aju otsmikusagaras kõrvuti.
Peenmotoorika arendamine aitab toetada ka erinevate kognitiivsete oskuste arengut nagu ruumiline taju, tähelepanu-keskendumine, mälu ja mõtlemine, mis on samuti vajalikud lapsele õppetöös osalemiseks, uute teadmiste omandamiseks ja igapäevaste tegevuste sooritamiseks.
Tegevusterapeudi juurde satuvad tihti lapsed, kellel on järgmised peenmotoorika probleemid:
- laps ei ole omandanud eakohaseid joonistamise, kääride kasutamise oskuseid
- lapse pliiatsihoid on vale
- lapse käekiri on raskesti loetav/“lohakas“
- käsi väsib käelistel tegevustel kiiresti
- laps ei jõua eakaaslastele õppetöös käelistes tegevustes ( nt kirjutamine, meisterdamised) järgi;
- laps ei oska riietumisel kinniteid (trukid, nööbid, lukk, paelad) kinnitada;
- lapsel pole huvi/püsivust käeliste tegevuste vastu.
Selleks, et laps omandaks vajalikud käelised oskused on vajalik, et areneksid erinevad peenmotoorsed tegevuseeldused nagu käte lihaste jõud/vastupidavus, käe-silma koostöö, käeline koordinatsioon, täpsus ja osavus kui ka vaimsed protsessid. Nende arengut saab toetada nii läbi mängu-ja loovtegevuste, õppetegevuste kui ka spetsiaalsete harjutuste.
Kui märkad ise lapsevanemana või suunab Sinu tähelepanu perearst, lasteaia-/kooliõpetaja, et lapse käeliste oskuste arendamine vajab tuge, siis on soovitatav võimalikult kiiresti peenmotoorika arendamisega tegeleda. Kui enda teadmistest jääb väheks ja lapse õpetajad ei oska nõu anda, siis tasub pöörduda tegevusterapeudi poole.
Tegevusterapeut hindab lapse peenmotoorika arengut, sooritab koos lapsega teraapias tegevusi ja harjutusi lähtudes lapsest ning tema huvidest, koostab vajadusel harjutuskava ja soovitab koduseid ülesandeid, et ka kodus saaks lapsevanem järjepidevalt lapse arendamisega tegeleda. Tegevusterapeut soovitab sobilikke vahendeid, mänguasju ning vajadusel abivahendeid, mis aitavad peenmotoorikat arendada.
Activitas tegevusterapeut Teele Usk
